Veis. Enamiku uurijate arvates määravad veise karvavärvuse põhiliselt 4 geeni; A, C, D, E. Neile lisanduvad geenid S ja W. A on aguutigeen ja põhjustab veistel hallika karvavärvuse. Punase karvavärvuse (ee) puhul aguutigeen ei toimi. C-geen põhjustab veistel täisvärvuse tekke.

Albinismi (cc) esineb veistel harva. Seda on täheldatud holstein-friisi tõul USA-s. Albiinod vasikad on täiesti valged (st. pigmenteerumata) ja punaste silmadega. Mustja punane värvus on veisel kõige sagedasemad. Musta värvust määrab dominantne geen E (mõnede autorite järgi aga geen B). Arvatakse, et musta karvkattega (samuti mustakirju) veise genotüüp on: (aaC-D-E-).

Kirju värvus ja valged märgised esinevad enamikul veisetõugudel. Ristamiskatsed näitavad, et karvkatte ühtlane värvus (geen S) domineerib kirjususe (s) üle, kuid dominantsus ei ole täielik, sest F-hübriididel esinevad valged märgised kubemel või kõhul. Kirjudel veistel on aga värvimuster ainult osaliselt geneetiliselt määratud (isegi identsetel kaksikutel ei ole muster täpselt ühesugune). Pigmentatsiooni üldine ulatus on aga siiski geneetiliselt määratud.

Tõiloomakasvatus 3/2003

 

 

 

Tõuloomakasvatus 4/2005

 

 

 

 

 

 

 http://y.delfi.ee/norm/37379/1154277_ZCI7ml.jpeg