Kodulinnud. Kana sulestikuvärvus moodustub neljast põhivärvusest: mustast, valgest, pruunist ja kuldsest. Nende värvuste kõikvõimalikud kombinatsioonid annavadki kanade tõuti varieeruva sulestikuvärvuse (kümned erinevad värvused). Erinevalt imetajatest võivad kana sulestiku värvust mõjutada ka taimse päritoluga karotinoidid, mis akumuleeruvad sulgedes ja nahas, organismi aga satuvad taimse söödaga. Need pigmen­did võivad anda mustadele sulgedele roheka või pruunika varjundi ning muuta naha, noka ja jalgade värvuse valgeks, kollaseks, sinakaks või rohekaks. Munakanadel on eelistatavam noka ja jalgade kollane värvus, sest see võimaldab massvalikul hinnata kana munevust; mida valgemad on kana nokk ja jalad, seda intensiivsemalt ta muneb, sest karotinoidide eraldamine munarebu kaudu on sel juhul suurem. Halvema munevusega (ww) kanal on aga jalad ja nokk helekollased.

Selektsiooniga on täiskasvanud kana sulestikuvärvus kujundatud tõu­tunnuseks. Paljude kanatõugude sulestikuvärvus sõltub soost, kusjuures kukkedel on see kirevam. On tõestatud, et kuke kirev värvus on tingitud emassuguhormoonide puudumisest, mitte aga isassuguhormoonidest; munasarjade eemaldamine kanadel põhjustas neil kuke sulestikuvärvuse tekke, kuke kastreerimine aga selle sulestikuvärvust ei muutnud. Katse tõestas ka, et sulestikuvärvuse geenid kanadel ja kukkedel on samad.

 

http://www.motherearthnews.com/uploadedImages/SpecialProjects/Eggs/Composite%202.jpg

 

 Kanatõud.pdf

H. Tikk, V. Tikk, M. Piirsalu, J. Hämmal “Linnukasvatus I. Üldosa. Munakana ja broilerikasvatus.“ Tartu 2007  lk. 169-177