Hobune. Hobuse karvavärvust määrab tõenäoliselt 10 või enam geenipaari. Põhivärvus oleneb praktiliselt neljast geenist: A, B, D, E. A-lookuses on 3 alleeli: A, a1, a. Alleel A toimel muutub must → kõrviks, pruun → punakaks. Alleel a' muudab musta kehavärvuse pruuniks ning modifitseerib raudja ja punase värvuse varjundeid (tumeraudjas, hele-raudjas). Alleel B annab musta värvuse, genotüüp bb aga raudja või pruuni värvuse.

DD-genotüübiga hobustel on värvus tublisti nõrgenenud. D-alleeli toimel muutub must värvus hiirjaks (halliks), pruun - tuhkruvärvuseks ja kõrb - võiguks. Hobuse karvavärvuse võimalikud genotüübid on esitatud tabelis. Kui on teada täku, temaga paaritatud märade ja nende järglaste fenotüübid, on selle tabeli abil võimalik määrata genotüüpe.

Värvuse järgi aretus on olnud aktuaalne hobusekasvatuse algusest peale. Aretatakse vähe levinud ja haruldase värvusega hobuseid, kes peale muu rahuldavad ka inimese esteetilisi vajadusi. Ulukhobune oli kõigi värvusgeenide suhtes homosügootne (A(A'BBEE). Koduhobustel on värvuste poolest homosügootseid, dominantsete värvusgeenidega indiviide tunduvalt raskem saada kui kujundada retsessiivsetel alleelidel põhinevaid värvusi. Sellega on seletatav raudjate ja punaste hobuste suur arv (A-bbddE-). Hobused genotüübiga A-bbddee ja A-bbddeeRr on punased, aabbddee raudjad.

Musti hobuseid on vähem. Väga harva esineb homosügootseid musti (aaBB), kes omavahelisel paaritamisel annavad ainult musti järglasi. Raudjad, punased ja kollased hobused ei saa omavahelisel paaritamisel anda musta pigmenti sisaldava värvusega järglasi, sest nende genotüübis puudub selle pigmendi domineeriv alleel B. Nende järglased on kas raudjad, punased või kollased.

Värvusgeene ei saa alati jaotatada dominantseteks ja retsessiivseteks; sageli avaldavad nad vaid osalist mõju. Näiteks värvuse suhtes identse genotüübiga hobustel võivad mõnikord ilmneda värvivarjundid, mida põhjustavad teised geenid. Geen ei funktsioneeri kui isoleeritud üksus, vaid avaldab mõju teiste geenide toetusel.

 

Värvuse nimetus

Oletatav genotüüp

Karvavärvuse kirjeldus

Ulukvärvus

A+A+BBDDEE

kõrb, tuhkruvärvusega, sebramärgistega

Must

A-B-ddeD-

süsimust, ei pleegi

 

aaB-ddE-

must, võib pleekida pruunikaks (mustkõrb)

 

aaB-ddee

must, võib pleekida punaseks

 

aaB-ddE-Rr

kimmelmust, hallikasmust

Härjas

aaB-DdE-

tumehall, tuhkhall

 

aaB-Ddee

 

Kõrb

A-B-ddee

pruun, lakk ja saba mustad

 

A-B-ddE-

helekõrb, punaka värvusega

 

A-B-ddE-Rr

kimmelkõrb, must lakk ja saba

 

a'a'B-ddE-

tumekõrb, tumepruun, peaaegu must

Raudjas

A-bbddE-

ühtlane pruun karvkate, tumepruun sabaja lakk

 

aabbddee

tumeraudjas, ühtlane tumepruun

Punane

A-bbddee

punakaspruun, lakk ja saba heledamad

 

A-bbddeeRr

kimmelpunane, helekimmel

Palomiino

aabbDdee

helekollane (helepunane), lakk ja saba sama värvi

(kollane)

A-bbDdE-

helekollane (kreem), lakk ja saba valged

Võik

A-B-DdE-

helevõik, tumekollane, lakk ja saba mustad

 

A-B-Ddee

kollane, lakk ja saba mustad

Kremello

A-bbDDE-

roosakas nahk, sinised silmad

 

A-bbDDee

kreemikas, vananedes peaaegu valge

Hall

...G-...

sündides karv pigmenteerunud, vananedes lähevad

 

 

halliks

Valge

...Ww...

sündides valge

Kirju

...W-dd...

valge, pigmenteerunud laigud üle kogu keha

(apaloosa)

 

 

Mustakirju

...S-...

must, valgete laikudega

 Tõuloomakasvatus 2/2005

 

 Tõuloomakasvatus 2/2002